Looduslikud taimetoksiinid
Looduslikud taimetoksiinid on taimede toodetud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad kahjustada inimese tervist.
Toksiine esineb paljudes taimedes. Toksiini kogus ja jaotus taimes oleneb selle liigist, kasvutingimustest, vanusest ja paljust muust. Mõne liigi puhul võib toksiine sisaldada kogu taim (näiteks glükoalkaloidid kartulitaimes), teiste puhul ainult selle osad (näiteks tsüanogeensed glükosiidid luuviljaliste tuumades).
Enim tuntud toidutaimedes looduslikke toksiine enamasti kas ei sisaldu üldse, sisaldub vaid väikestes, ohututes kogustes või siis väheneb toksiinisisaldus toidu valmistamise käigus. Töötlemise mõju sisaldusele sõltub seejuures toksiinist.
Taimetoksiinide mõjud tervisele sõltub söödud kogusest ja indiviidi eripärast. Mürgistusjuhtumid on sageli seotud taimetoksiine sisaldava toidu liigse söömise, vale töötlemise või tundmatute taimede tarbimisega.
Olulisemad toidus leiduda võivad taimetoksiinid
Eruukhape
Eruukhapet esineb eeskätt ristõieliste taimede seemnetes ja õlides. Tänapäeval kasvatatakse toiduõlide (v.a sinepiõli) tootmiseks väga madala eruukhappesisaldusega kultivare.
Glükoalkaloidid
Peamiselt leidub glükoalkaloide maavitsa perekonna esindajates (nt kartulid, tomatid, baklažaanid). Kartulite söömisel tuleks glükoalkaloidide saadavuse vähendamiseks eemaldada vigastatud või mädanemistunnustega kohad ja idud; süüa ei tohiks rohelisi kartuleid. Tomatite glükoalkaloidisisaldus väheneb nende valmimisel.
Kannabinoidid
Kannabinoide leidub peamiselt kanepitaimedes ja neist valmistatud toodetes. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada ainult kindlaid madala tetrahüdrokannabinoolisisaldusega sorte.
Kinolisidiinalkaloidid
Peamiselt leidub kinolisidiinalkaloide lupiiniseemnetes ning neist valmistatud toodetes. Lupiiniseemnete või neist valmistatud toodete mõru maitse võib tähendada alkaloidide ohutust kõrgemat sisaldust.
Lektiinid (ehk hemaglutiniinid)
Lektiine leidub väikestes kogustes paljudes puu- ja köögiviljades, suuremates kogustes kaunviljades. Kuivatatud kaunvilju, ennekõike ube, tuleb lektiinisisalduse vähendamiseks enne söömist leotada ja keeta.
Oopiumalkaloidid
Ennekõike võivad oopiumalkaloididega saastuda mooniseemned. Mooniseemnete töötlemine (pesemine, leotamine, jahvatamine, küpsetamine) vähendab nende oopiumalkaloidisisaldust.
Pürrolisidiinalkaloidid
Valdavalt on pürrolisidiinalkaloide leitud karelehiste, korvõieliste ja liblikõieliste esindajatest. Sagedamini võivad pürrolisidiinalkaloididega saastuda tee ja taimeteed, mesi, taimepõhised toidulisandid. Toidu saastumise põhjuseks on ka alkaloide sisaldava taime või taimeosa sattumine toitu; seda saab ennetada umbrohutõrjega põllul.
Tropaanalkaloidid
Tropaanalkaloididega võivad ennekõike saastuda õliseemned, tera- ja kaunviljad ning neist valmistatud toidud, taimepõhised toidulisandid, taimeteed. Toidu saastumise põhjuseks on ka alkaloide sisaldava taime või taime osa sattumine toitu, mida saab ennetada umbrohutõrjega põllul.
Tsüanogeensed glükosiidid
Tsüanogeenseid glükosiidide leidub näiteks aprikoosituumades, linaseemnetes, sorgos, maniokis, bambusevõrsetes, mõrumandlides. Nende sisaldust vähendab töötlemine, üldjuhul kombineeritud mehaaniline ja kuumtöötlus.
Tsüanogeensed glükosiidid ja vesiniktsüaniid
Vältimine ja vähendamine
Looduslike taimetoksiinidega seotud terviseriske saab vähendada peamiselt mitmekesise toitumisega.
Seejuures tasub hoiduda tundmatute taimede tarbimisest ning arvestada, et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.
Kevadest sügiseni esineb suurem terviserisk seoses loodusest või õuest korjatud taimede tarbimisega. Näiteks aetakse karulauku segi mürgise piibelehe või hariliku sügislillega, tarbitakse mürgiseid rabarberilehti või hobukastaneid. Samuti võib mürgistust tekitada toorete aed- ja põldubade ning kibedamaitseliste kurkide, kõrvitsate ja suvikõrvitsate tarbimine.
