Toiduallergeenid
Kust leida teavet, kui toit tekitab allergiareaktsiooni?
Toiduallergia tekib, kui organismi immuunsüsteem reageerib teatud toiduainetele. Kuigi allergiareaktsioonid on sageli kerged, võivad need mõnikord olla rasked. Ja ainus viis toiduallergiat ohjata on vältida toitu, mis seda tekitab.
Euroopa õigusaktid, mida toetab teadus, tagavad, et toiduainete pakendil on olemas teave allergeenide kohta.
Mis võib olla toiduallergeenide toime inimesele?
Allergiareaktsiooni võib tekitada imeväike kogus toidu koostisosa, mille suhtes on inimene ülitundlik. Allergiareaktsiooni sümptomid võivad olla kerged (sügelus või lööve), kuid võivad muutuda raskemateks, näiteks oksendamine, kõhulahtisus, vilistav hingamine ja mõnikord ka anafülaktiline šokk.
Toidutalumatus tähendab raskusi teatud ainete (nt gluteeni) seedimisel, mistõttu tekivad näiteks röhitised, maokrambid ja kõhulahtisus.
Seega on väga oluline, et toidumärgistel oleksid allergeenid selgesti märgitud.
Mis toidu koostisosad põhjustavad allergiareaktsioone?
Tavalised on allergiad pähklite, koorikloomade ja teatud puuviljade vastu. ELis on 14 toiduallergeeni, mis peavad olema märgitud, kui neid kasutatakse toidu koostisosadena:
- Gluteeni sisaldavad teraviljad – nisu, rukis, oder, kaer.
- Koorikloomad, nt krabid, krevetid, homaarid
- Munad
- Kala
- Maapähklid
- Soja
- Piim
- Pähklid – mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, kašupähklid, pekanipähklid, parapähklid, pistaatsiapähklid, makadaamiapähklid
- Seller
- Sinep
- Seesamiseemned
- Säilitusainena kasutatavad vääveldioksiid ja sulfitid (kontsentratsioonis üle 10 mg/kg või 10 mg/l vääveldioksiidi kogusisalduse alusel)
- Lupiin
- Molluskid, nt rannakarbid, austrid, kalmaarid, teod
Kontrollides pakendatud toiduainete märgistelt teavet allergeensete koostisosade kohta ja teavet pakendamata toitude kohta, saavad allergiaga inimesed neid vältida.
Toiduallergeenid arvudes
- 1% ELi elanikkonnast – 4,5 miljonit inimest
- 75% allergiareaktsioonidest lastel põhjustavad munad, maapähklid, lehmapiim, kala ja pähklid
- 50% allergiareaktsioonidest täiskasvanutel põhjustavad puuviljad, näiteks õunad, pirnid, kirsid, vaarikad, maasikad ja mandlid, köögiviljad, näiteks seller, porgand ja maitsetaimed, ning mitmesugused pähklid ja maapähklid.
Toiduainete allergeensete koostisosade märgistamise nõuded on väga olulised, et allergiatega inimesed saaksid vältida koostisosi, mis võivad vallandada neil allergia. Teadlased annavad nõu, mis peaks olema märgistusel, samuti hindavad nad uusi koostisosi, kui need võivad olla allergeenid, ja uurivad, kuidas näiteks toidu töötlemine võib mõjutada võimalikku allergeensust.
Antonio Fernandez Dumont, EFSA valguohutuse spetsialist.
Toiduallergiate eest vastutavad Euroopa teadlased on andnud teaduslikku nõu toidumärgistuse seadusandlikus protsessis. Allergeeniteadus areneb pidevalt, nii et see loetelu võib tulevikus muutuda.
