Koduse toiduohutuse põhitõed

Toidu ohutuse tagamiseks saab oma panuse anda igaüks. Selleks tuleb vaid järgida lihtsaid põhitõdesid.

Hoia puhtust

• Hoia köök ja söögitegemisel kasutatavad köögiriistad puhtana.
• Pese käsi
  • enne toidu valmistamist,
  • korduvalt toidu valmistamise ajal ja
  • alati pärast tualettruumi kasutamist.
• Pese nõudepesulappi korralikult ja vaheta see regulaarselt uue vastu välja. Näiteks võid seda teha iga kahe nädala tagant või ka sagedamini.

Miks?

Kuigi enamik mikroorganisme ei põhjusta haigusi, leidub siiski pinnases, vees, loomadel ja inimestel laialdaselt ka ohtlikke mikroorganisme. Need kanduvad edasi käte, lõikelaudade ja köögiriistadega ning nende vähimgi kontakt toiduga võib põhjustada toidutekkelisi haigusi.

Määrdunud ja niisked nõudepesulapid on bakteritele heaks kasvukeskkonnaks.

Hoia toores ja valmis toit eraldi

• Hoia toores liha ja mereannid eraldi muust toidust.
• Kasuta toore toidu töötlemiseks eraldi töövahendeid (näiteks nuge ja lõikelaudu).
• Säilita toorest toitu eraldi nõudes, et see ei puutuks kokku kuumtöödeldud toiduga.

Miks?

Toores toit, eriti liha, mereannid ja nende mahlad, võivad sisaldada ohtlikke mikroorganisme.

Need võivad kanduda teistele toitudele säilitamise või valmistamise ajal.

Kuumuta toitu põhjalikult

• Kuumtöötle toitu põhjalikult, eriti liha, mune ja mereande.
• Kuumtöötle külmutatud köögivilju, kui pakendil olevas kasutusjuhendis on see kirjas.
• Kuumuta suppe ja hautiseid keemiseni, et nende temperatuur oleks kindlasti vähemalt 70 °C.
• Kuumuta toitu ka teistkordsel soojendamisel põhjalikult.

Miks?

Õige kuumutamine tapab pea kõik ohtlikud mikroorganismid.

Süüa on ohutu toitu, mis on kuumutatud üle 70 °C.

Eriti hoolas tuleb olla hakkliha, liharulaadide, suurte lihatükkide ja linnurümpadega.

Säilita toitu ohutul temperatuuril

• Ära jäta kuumtöödeldud toitu toatemperatuurile kauem kui 2 tunniks.
• Jahuta kuumtöödeldud ja kiiresti riknev toit kohe (soovitatavalt alla 5 °C).
• Hoia kuumtöödeldud toitu kuumana (üle 60 °C) kuni serveerimiseni.
• Ära säilita valmistoitu liiga pikalt, isegi mitte külmkapis. Söö valmistoit ära võimalikult ruttu.
• Ära sulata külmutatud toitu toatemperatuuril. Sulata toitu näiteks külmkapis. Jälgi, et sulatamisel tekkivad mahlad ei tilguks valmistoidu peale.
• Ära pane kuuma toitu külmkappi, kuna see tõstab külmkapi temperatuuri.

Miks?

Ohtlik on temperatuurivahemik 5–60 °C. Nendel temperatuuridel paljunevad mikroorganismid väga kiiresti.

Kui jahutada toitu alla 5 °C või kuumutada seda üle 60 °C, siis mikroorganismide kasv aeglustub või peatub. Mõned ohtlikud mikroorganismid kasvavad aga ka alla 5 °C temperatuuril. Seetõttu tasub kontrollida koduse külmkapi temperatuuri – see võiks jääda vahemikku 2–6 °C.

Toit sulab toatemperatuuril üsna kiiresti, kuid kui see muutub sulamisel liiga soojaks, võivad hakata kasvama toidumürgitust põhjustavad bakterid. Seetõttu tasubki külmutatud toitu sulatada külmkapis.

Kasuta puhast vett ja värsket toorainet

• Kasuta puhast vett või vajadusel keeda vett enne kasutamist.
• Kasuta ainult värsket toorainet.
• Eelista toitu, mida on töödeldud ohutuse eesmärgil, näiteks pastöriseeritud piim.
• Pese puu- ja juurvilju põhjalikult.
• Ära tarvita toitu, mis on ületanud säilimisaja (märge pakendil „kõlblik kuni“).

Miks?

Toorained, ka vesi ja jää, võivad olla saastunud ohtlike mikroorganismide ja ühenditega. Kahjustatud ja hallitanud toitudes võivad tekkida mürgised ühendid. Toorainete hoolikas valimine ja lihtsad toimingud, nagu pesemine ja koorimine, vähendavad riski oluliselt.

Tumepruun värvus toidu küpsetamisel ei ole seotud maitse tugevusega. Toidu üleküpsetamisel võivad tekkida toitu tervist kahjustavad ühendid. Samas peab toidu valmistamine tagama haigustekitajate hävimise.

Kasuta toidu valmistamisel ja säilitamisel selleks mõeldud esemeid

• Toidunõude ja köögitarvikute ostmisel eelista neid, millega on kaasas selged kasutusjuhised, ja järgi neid.
• Ära kasuta ühekordset toidupakendit korduvalt, välja arvatud juhul, kui see on pakendi märgistusel selgelt lubatud.

Miks?

Toiduga kokku puutuva eseme (näiteks kruusid, karbid, toidukile) materjalist võib toitu erituda selle koostisosi. Materjalist toitu eritunud ainete kogused on tavaliselt üpris väikesed ja enamasti pole võimalik toitu vaadates, nuusutades ega maitstes esemest toitu eritunud aineid tajuda. See, mis aineid ja kui palju toitu eritub, oleneb konkreetsest materjalist, toidu omadustest ja sellest, millisel temperatuuril ning kui kaua toit ja ese kokku puutuvad. Toidunõude, köögitarvikute jms esemete tootja on hinnanud materjali sobivust toiduga kokkupuuteks. Juhul kui on vaja tavapärastest kasutusest erinevaid tingimusi, esitab tootja eseme kasutustingimused, mille järgimisel on sellest toitu erituvate ainete kogus tervisele ohutu.

Toidupakend on üldjuhul mõeldud ühekordseks kokkupuuteks toiduga – tootja on hinnanud selle ohutust vaid ühekordseks kokkupuuteks kindla toiduliigiga kindlates tingimustes (nt veepudeli puhul hinnatakse kokkupuudet vaid veega toatemperatuuril). Seetõttu ei saa tootja tagada pakendi ohutust, kui seda kasutatakse korduvalt ning esialgsest kasutusest erineva toidu, kokkupuuteaja või temperatuuri tingimustes.