Üha enam eurooplasi teab, kuidas ELi toiduohutus toimib, selgub viimasest kodanikuuringust.

Need tulemused ja hulgaliselt täiendavaid tulemusi selle kohta, mis mõjutab toiduvalikuid Euroopas, on kättesaadavad uues "2025 Eurobaromeetri uuring toiduohutuse kohta ELis". EFSA viib iga kolme aasta tagant läbi uuringu, mis sel aastal hõlmab korraga nii ELi 27 liikmesriiki kui ka 7 ELi kandidaatriiki.

• Silmake allpool kokkuvõtet peamistest tulemustest!

"Väga julgustav"

EFSA tegevdirektor Nikolaus Kriz ütles:

"Uued andmed kodanike teadlikkuse kohta ELi toiduohutusest on EFSA ja meie paljude partnerite jaoks kogu Euroopas väga julgustavad."

"Me jätkame koos Euroopa Komisjoni ja meie riiklike partneritega, et teavitada kodanikke sellest, kuidas toiduohutussüsteem neile kasu toob."

2019. aastal kehtestas EL uued eeskirjad läbipaistvuse, andmete kättesaadavuse ja riskidest teavitamise kohta, mille hulgas oli ka üleskutse parandada tarbijate arusaamist sellest, kuidas toiduohutusotsused tehakse, sealhulgas teaduslike hinnangute asjakohasusest."

Toiduvalikuid mõjutavad tegurid

Jagu 7 eurooplast kümnest väidab, et nad on isiklikult huvitatud toiduohutusest ning toiduohutus on nende toiduvalikuid mõjutavate tegurite seas kolmandal kohal (46%) pärast hinda (60%) ja maitset (51%).

Kulude olulisus on alates 2022. aastast veel 6 protsendipunkti võrra suurenenud ja oli 20 ELi liikmesriigis esikohal, mis on aluseks paljudele inimestele Euroopas jätkuvale pingele, et toime tulla.

Toiduohutuse enesestmõistetavaks võtmine?

Sagedaseim põhjus, miks ei järgita toiduohutusalast teavet, on enesestmõistetavaks pidamine, et müüdav toit on ohutu, nagu märkis neli eurooplast kümnest (41%), millele järgneb teadmine, et toiduriskide vältimiseks või leevendamiseks piisab (30%).

Barbara Gallani, EFSA kommunikatsiooni ja partnerluse juht, ütles: "On positiivne, et nii paljud inimesed ELis usaldavad oma toidu ohutust."

"Samal ajal peame meie ja meie partnerid jätkuvalt rõhutama, et toiduohutus on ühine vastutus. Tarbijatel on oluline roll näiteks seoses toiduhügieeni, toidu valmistamise ning tervisliku ja mitmekesise toitumise järgimisega."

Top toiduohutusega seotud küsimused

Vähemalt 15 konkreetsest toiduohutuse teemast on üha rohkem eurooplasi kuulnud. Kõige tuntumad on endiselt toidu lisaained (71%) ja pestitsiidid (67%), mis on kooskõlas varasemate uuringutulemustega, kuid märgatavalt suurenes teadlikkus loomahaigustest (65%, +5 protsendipunkti), mikroplastidest toidus (63%, +8 protsendipunkti) ja toidumürgistustest (62%, +5 protsendipunkti).

Tarbijate suurimad murekohad nende teemade hulgas on endiselt pestitsiidid (39%), antibiootikumid/hormoonid/steroidid lihas (36%) ja toidu lisaained (35%), kuigi nende osakaal on alates 2022. aastast veidi langenud.

Mõistus mikroplastide pärast toidus tõusis kõige rohkem, 33% vastanutest, mis tähendab 4 protsendipunkti tõusu võrreldes eelmise uuringuga.

Elpool esitatud Eurobaromeetri uuringu tulemused on 27 ELi liikmesriigi keskmised. Paljude kategooriate puhul on riikide ja sotsiaal-demograafiliste kategooriate (nt vanuserühmad, haridustase, leibkonna sissetulek) vahel märkimisväärseid erinevusi.

Kui soovite rohkem üksikasju Konsulteerige täielikku aruannet, 27 ELi liikmesriigi ja 7 ELi kandidaatriigi kohta koostatud riiklikke teabelehti ja meie infograafikat!

Kokkuvõte 2025. aasta toiduohutust käsitleva Eurobaromeetri uuringu peamistest tulemustest:

• Teadlikkus toiduohutuse süsteemist - kaheksa kümnest ELi kodanikust (79%, 6 protsendipunkti võrra rohkem) nõustub, et on olemas eeskirjad, mis tagavad, et nende söödav toit on ohutu; 76% nõustub, et EL tugineb teadlastele, kes annavad ekspertarvamusi (samuti 6 protsendipunkti võrra rohkem); 68% nõustub, et ELil on eraldi asutus, mis annab teaduslikku nõu (7 protsendipunkti võrra rohkem); 71% nõustub, et ELi ja liikmesriikide ametiasutused teevad koostööd (samuti 6 protsendipunkti võrra rohkem).
• Tervislik toitumine Teadus selle kohta, kuidas toitumine on seotud organismi toitumisvajadusega vs toiduohutus - umbes neli inimest kümnest (41%, 5 protsendipunkti vähem kui 2022. aastal) ütleb, et nad pööravad umbes sama palju tähelepanu nii tervislikule toitumisele kui ka toiduriskidele. Umbes kolmandik (34%, kasv 3 protsendipunkti) keskendub rohkem sellele, et toitumine oleks tervislik, samas kui umbes kaks kümnest (23%, kasv 2 protsendipunkti) on rohkem mures toiduriskide pärast.
• Inimeste tervis ja loomade/taimede tervis - sarnaselt 2022. aastaga arvab enamik ELi kodanikke, et loomade (53%) ja keskkonnaküsimused (51%) mõjutavad tugevalt inimeste tervist, kuid keskkonna- ja taimeküsimuste puhul on toimunud muutus tugeva mõju asemel mõõdukas mõju.
• Lootuslike allikate - üheksa ELi kodanikku kümnest usaldavad pere- ja eriarste (90%) kui toiduriske puudutava teabe allikaid. Samuti usaldavad kõrgelt ülikoolide või riiklikult rahastatavate teadusasutuste teadlased (84%), tarbijaorganisatsioonid (82%) ning põllumajandustootjad ja esmatootjad (82%). Usaldus riiklike ametiasutuste (70%) ja ELi institutsioonide (69%) vastu on võrreldes 2022. aastaga veidi kasvanud (vastavalt 4 ja 3 protsendipunkti võrra).
• Teabekanalid - üle poole (55%) nimetab televisiooni ühe peamise teabeallikana toiduriskide kohta, mis on endiselt kõrgeim näitaja kõikidest kanalitest, kuid 6 protsendipunkti võrra madalam kui 2022. aastal. Teisele ja kolmandale kohale tulevad teabevahetus pere, sõprade, naabrite või kolleegidega (42%) ja interneti otsingumootorid (38%). Veebipõhiseid suhtlusvõrgustikke ja blogisid kasutab 25%, mis on 4 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmises uuringus.