Safe2Eat_New EST

Toiduohutusest kriisiks valmistumisel ja selle ajal

Дата на последно преразглеждане:

Campaign topic

Kriisiks valmistumisel saab igaüks palju ära teha. Kriis võib olla näiteks olukord, kus elekter katkeb või häiritud on joogivee kättesaadavus. Tähtis on läbimõeldud toiduvarude olemasolu, oskus hoiustada varusid ohutult ja kriisis toitu ohutult valmistada. Kui toit ei ole ohutu, siis ei sobi see ka söömiseks! 

Tavapäraste tingimuste kadumisel, mis aitavad toitu igapäevaselt ohutuna hoida (nt külmik ei tööta või kuumutamisvõimalused on piiratud), tuleb hügieenile ja toidu käitlemisele teadlikumalt tähelepanu pöörata. Nii saab vähendada riski, et tarbitakse riknenud toitu või kasutatakse ebakvaliteetset joogivett. Eriti tähelepanelik tasub olla siis, kui peres on lapsi, eakaid või inimesi, kelle tervis vajab tavapärasest rohkem hoidmist.

Toidu ohutus kriisiks valmistumisel

 Toidu varumine

Hoia kodus 7 päeva toiduvaru, milleks võiksid olla need toidud, mida sööte ka igapäevaselt. Loo süsteem: osta varuks ja hoia neid varusid ringluses. Ringluse hoidmisel püsivad toidud värsked ja säilimisaegade jälgimine on lihtne.

Varusid planeerides mõtle ka:

  • Kui peres on imik, siis varu ka tema erivajadusi arvestades talle toitu.

  • Tervisest tingitud erivajadustele toidu osas, nt allergiad

  • Lemmikloomad: vajalik on piisav kogus lemmikloomatoitu, joogivee varumisel arvesta ka nendega.

  • Toiduvalik kriisi jaoks: eelista toite, mis säilivad toatemperatuuril, valmivad lihtsalt ja vajavad minimaalselt vett või kuumutamist (konservid, valmisroad, purgisupid, kuivatatud tooted, pähklid, jms).

  • Varuda hügieenitarbeid: seep, käte desovahend, paberrätikud, ühekordsed kindad ning vajadusel desinfitseeriv puhastusvahend 

  • Varu prügikotte, konserviavaja, toidu kuumutamiseks vahendid.

Joogivee varumine

Hoia varuna vähemalt 24 tunni veevaru ning tea, kust seda vajadusel juurde saab. Puhta vee olemasolu on toiduohutuse võtmeküsimus, ka kriisiajal. 

Varusid planeerides:

  • Hoia kodus joogiveevaru - 3 l inimese kohta ööpäevas.

  • Mõtle ka sellele, et vett on vaja toiduvalmistamiseks ja kätepesuks.

  • Planeeri, kuidas käitud, kui kraanivett ei ole või pole joogikõlbulik. Kas ja kust saad vett tuua? Kas on võimalus vett keeta? Kas varuda oleks vaja ka joogivee puhastustablette?

  • Kuumal ajal võib vett minna vaja suuremas koguses.

Toidu kuumutamise võimalused 

Mõtle, kuidas saad kriisis toitu soojendada, sellisteks võimalusteks on:

  • puupliit

  • grill

  • priimus või matkapliit

  • kamin. 

  • Varu ka küttematerjali (puit, gaas jm) ja tikke või tulemasinat.

Kriisiaegne toiduohutuse tagamine

Vee kasutamine kriisi ajal

  • Kasuta ainult seda vett, mille ohutuses oled kindel. 

  • Vajadusel saab kasutada ka boileris, tualetipoti veepaagis olevat vett (koduloomadele saab joogiks pakkuda ka vihma- või lumesulatusvett, vajadusel keeda seda eelnevalt)

  • Looduslikust veekogust võetud või kauem seisnud vett tuleb enne tarbimist keeta 3–5 minutit.

  • Vajaduse korral saab joogiveetablettide ja filtri abil puhastada ka vihma- või lumesulatusvett või veekogust toodud vett.

 Külmikus ja sügavkülmikus olevate toitude ohutus

Elektrikatkestuse korral on kõige suurem risk külmikus ja sügavkülmas olevate kiiresti riknevate toitude (liha, kala, piimatooted, valmistoit) säilitamine.

Pea meeles:

  • Ära ava külmiku ust ilma vajaduseta.

  • Külmikus püsib kiirestiriknev toit (nt värske liha, kala, piim) ohutuna kuni 4 tundi

  • Täis sügavkülm hoiab toitu külmutatuna kuni 48 tundi ja pooltäis sügavkülm hoiab toitu külmas kuni 24h.

  • Kui voolukatkestus kestab kauem kui 2-4 tundi, hoia kiiremini riknevad toite võimalikult jahedas, nt võimalusel ümbritse piim, kala, liha jääga.

  • Kui külmiku temperatuur on üle 2 tunni olnud kõrgem kui 5 ºC ja jahutamisvõimalus puudub, siis kas kuumuta kiirestiriknev toit ja tarbi või viska need toidud ära. Ohtlik on temperatuurivahemik 5–60 °C. Nendel temperatuuridel paljunevad mikroorganismid väga kiiresti. 

  • Varu vett ka nõude pesuks. Kasuta toore toidu töötlemiseks eraldi töövahendeid (näiteks nuge ja lõikelaudu) või pese neid.

  • Toidu nuusutamine või maitsmine ei võimalda usaldusväärselt tuvastada toidupatogeenide olemasolu, sest paljud mikroorganismid ei pruugi tekitada tajutavaid muudatusi. Ära maitse ega tarbi  toite, mille ohutuses kahtled!

Kui kahtled toidu ohutuses, siis viska see ära. Kriisiolukorras on toidumürgistus eriti ebameeldiv ja halvemal juhul võib olla eluohtlik.