Korduvad küsimused

Taimed moodustavad meie söödavast toidust koguni 80%, lisaks on need toiduks loomadele ja puhastavad meie õhku, vähendades atmosfääris süsinikdioksiidi sisaldust, mis aitab võidelda kliimamuutuste vastu. Terved taimed teevad rohkem kui puhastavad õhku – paljudele Euroopa loomaliikidele pakuvad taimed elupaiku ja toitu, suurendades ka kohalikku elurikkust ja meie ökosüsteemide stabiilsust. 

Terved taimed = tervislik elu.

Taimekahjustajad saab jagada kaheks: tavakahjustajad ning ohtlikud ehk karantiinsed taimekahjustajad. Tavakahjustajateks liigitatakse sellised kahjustajad, mis on juba laialt levinud ning millest vabanemine ei ole seetõttu enam võimalik. Need on paljudele tuttavad kartulimardikas, lehetäi,  suur-kapsaliblikas, kooreürask jt.  

Karantiinsed taimekahjustajad on aga sellised, mida Euroopa Liidus teadaolevalt veel ei esine või mis on piiratud levikuga, kuid mille laiema puhangu korral nähakse suurt ohtu kohalikele taimedele ja laiemas plaanis ka keskkonnale ning majandusele. Eesti taimestikule on ohtlikud nt viljapuu-bakterpõletik, mis ohustab teatud viljapuid ja dekoratiivtaimi (õunapuud, pirnipuud, pihlakad jne) ning putukkahjurid saare-salehundlane ja aasia sikk. Inimesed reisivad ja ostavad välisriikidest rohkem kaupu kui kunagi varem. Nii reisipagasis kaasa toodud kui ka veebipoodidest  ostetud taimede ja taimsete saadustega võivad levida ka ohtlikud taimekahjustajad.   

ELi taimetervist käsitlevas õigusaktis (määrus (EL) 2024/3115) on sätestatud ranged eeskirjad, et kaitsta taimi ja tagada ohutu taimedega kauplemine.

Lisaks ajakohastab Euroopa Komisjon korrapäraselt kahjulike taimeorganismide ja erakorraliste meetmete loetelu, mis on kehtestatud väljastpoolt ELi pärit välismaiste või karantiinsete taimekahjustajate puhangute ohjamiseks (määrus (EL) 2019/2072). 

Jah. Kõik ELi liikmesriigid on kohustatud järgima liidu eeskirju. Lisaks on nad allkirjastanud ka rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, mis on ülemaailmne leping, mille eesmärk on vältida kahjustajate levikut ja edendada kooskõlastatud taimekaitsetegevust. 

Väljastpoolt ELi sissetoodud taimedel, seemnetel ja muul taimsel materjalil peab olema fütosanitaarsertifikaat. See ametlik dokument kinnitab, et taim on vaba ohtlikest kahjustajatest ning selle väljastavad riiklikud taimekaitseorganisatsioonid või volitatud kolmandad isikud.

Euroopa Liidu riikidest ostetud taimedel peab olema kaasas taimepass. 

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on ELi asutus, mis annab erapooletut ja teaduslikult põhjendatud nõu toiduohutuse ja taimetervise kohta. EFSA aitab ELis hinnata kahjustajate põhjustatud ohtusid ning nende võimalikku mõju põllumajandusele ja ökosüsteemidele. Ühtlasi toetab EFSA liikmesriike varajase avastamise protsesside väljatöötamisel. 

Sagenenud reisimine, rahvusvaheline kaubandus ja kliimamuutused suurendavad uute taimekahjustajate ELi sisenemise riski. Seepärast on praegu teadlikkus ja valmisolek olulisemad kui kunagi varem. 

Aita infot edasi jagada! Paljud inimesed ELis ei ole teadlikud taimekahjustajatega kaasnevatest ohtudest. Ükskõik, kas sul on oma aed, sa reisid sageli või muretsed järgmiste põlvkondade toiduohutuse pärast, sul on võimalik infot edasi jagada.  

Taimekahjustajate ELi jõudmise takistamine on tunduvalt lihtsam ja odavam kui nende hilisem hävitamine.

Ole taimetervise kaitsja. Kaitse taimede ja ka enda tervist.

Siin on mõned konkreetsed soovitused, mida järgida: 

• Reisi teadlikult: ära too kaasa taimi, seemneid, taimeosasid ega välismaiseid puu- või köögivilju. Need võivad kanda taimekahjustajaid.  
• Osta vastutustundlikult: telli taimi või seemneid veebist ainult usaldusväärsetest allikatest ning veendu, et taimede dokumendid on korras: kaasas on fütosanitaarsertifikaat või taimepass.
• Kontrolli oma taimi: kontrolli, et su koduaia taimedel ei ole ebatavalisi laike või muid haigustunnuseid. Kui sa ei oska neid tuvastada, kutsu appi asjatundja.
• Inspireeri teisi ja jaga sõnumeid: räägi ka teistele, miks taimetervis on oluline.