Majanduslik mõju

Taimetervis on elutähtis nii meie keskkonnale kui toiduga kindlustatusele, kuid lisaks mängib olulist rolli majanduse arengus.

Taimede tervis mõjutab otseselt erinevaid valdkondi ja tööstusharusid, tuues kaasa nii positiivse kui ka negatiivse majandusliku mõju.

Taimetervise mõju majandusele

Taimede tervise säilitamine on põllumajanduse ja toidutootmise seisukohast väga vajalik. Tegelikult on taimedel meie toiduvarudele kahekordne mõju – otsene, kui me ise taimi sööme, ja kaudne, kui kasutame taimi põllumajandusloomade söödana.

Taimehaigused ja -kahjurid võivad kahjustada põllukultuure, vähendades saagikust ja suurendades põllumajandustootjate tootmiskulusid. See omakorda võib põhjustada toiduainete hinnatõusu ja tekitada toidunappust ning mõjutada majandust tervikuna.

Taimetervis on tihedalt seotud ka rahvusvahelise kaubandusega. Taimede ja taimsete saaduste piiriülese liikumise tõttu võivad levida ka karantiinsed taimekahjustajad, mis põhjustavad suurt majanduslikku kahju ja häirivad kaubandust. Taimetervist reguleerivad ranged impordieeskirjad ja kasutusel on ametlikud sertifikaadid, tänu millele saame hoida kohalikku põllumajandust ning takistada karantiinsete taimekahjustajate levikut. Näiteks fütosanitaarsertifikaat peab enamiku ELi sisenevate taimede või taimsete saadustega kaasas olema (vaata täielikku loetelu siit). ELi siseselt peaks kaubeldavatel taimedel kaasas olema taimepass

Halval taimetervise seisundil võib olla mõju, mis ulatub otsestest majanduslikest tagajärgedest kaugemale. Taimetervise hooletusse jätmine võib tulevikus kaasa tuua:

• bioloogilise mitmekesisuse vähenemise;
• ökosüsteemi seisundi halvenemise;
• häiringud keskkonnas.

Taimetervis ajaloos

Mis juhtub, kui taimetervis jääb tähelepanuta? Ajaloos on mitmeid näiteid taimetervise halva juhtimise majanduslikest ja sotsiaalsetest mõjudest.Näiteks 19. sajandi keskpaigas põhjustas kartuli-lehemädaniku laialdane levik Iirimaal suure-näljahäda, mis tõi kaasa laastava saagikao ja inimelude kaotuse.

Hiljutisteks taimehaiguste puhanguteks on tsitruste rohetõbi (Citrus greening disease), mis kahjustab tsitrusvilju ja 2013. a Lõuna-Itaalias tuvastatud bakteriaalne taimekahjustaja Xylella fastidiosa. Ainuüksi Apuulia piirkonnas on see nakatanud ja hävitanud kuni 21 miljonit oliivipuud ning selle levik on tuvastatud ka mujal Lõuna-Euroopas. Kogu ELis levides võib patogeen potentsiaalselt põhjustada 5,5 miljardi euro suuruse aastatoodangu kao.

Need haigused on mõjutanud põllumajandust, põhjustades saagi vähenemist, töökohtade kaotust ja tootmiskulude suurenemist.